Kondensaator ja aurusti on autode kliimaseadme soojusvahetusanumad. Kõrgsurve ja kõrge temperatuuriga külmaagensi gaas kannab kondensaatoris soojust väljapoole (eraldub soojust) ja kondenseerub (vedeldub) kõrgsurvevedelikuks, muutes nii külmutusagensi vormi, kuid rõhk on põhimõtteliselt muutumatu; madala rõhu all olev vedelik on aurustis koos väljastpoolt ( Kabiinis olev soojus) läbib soojusvahetuse (neelab soojust), et tekitada keemisnähtus (aurustumine), nii et ruumi temperatuur langeb pidevalt ja madal- survega külmutusagensi gaas tekib pärast keetmist (aurustumist), muutes seega külmutusagensi vormi, kuid ka rõhk on suures osas muutumatu.
Kondensaatorite ja aurustite levinumad rikked on ummistunud mustus ja lekked. Mustusummistust võib korduvalt läbi loputada lämmastiku või kuivatatud suruõhuga, kuni see on puhas ja takistusteta.
Kondensaatoreid ja aurusteid tuleb sageli puhastada välisest mustusest ning soojusülekande ribisid ei tohi nende soojusülekande tagamiseks maha lüüa ega kahjustada.
Kondensaatori leke on üldiselt näha välimusest, näiteks kriimud ja konarused ning lekkekohast imbuvad õliplekid. Aurusti leket ei ole üldjuhul lihtne tuvastada, kuna välispinnal on madal rõhk ja kondensatsioon, mis on peidetud aurustuskasti.
Kondensaatori ja aurusti lekke tuvastamine saavutatakse üldjuhul õhutiheduse testiga (rõhukatse). Katserõhk on: 2.{1}}.4 MPa kondensaatori jaoks; 1,2 MPa aurusti jaoks.
Tavaolukorras on aurusti pinnatemperatuur väga madal, kuid seal tekib ainult palju kondensaati ning härmatist ega jääd pole.
