Paisuventiil ja düüsitoru on auto kliimaseadme külmutusagensi drosselseadmed ning neil on otsene ja võtmeroll kliimaseadme jahutusefektis. Kui kõrgsurve külmutusagensi vedelik läbib paisuventiili, reguleeritakse aurustisse sisenevat voolu ja rõhku automaatselt vastavalt aurustumistemperatuurile, nii et see vastaks aurustumistemperatuurile.
Paisuventiili ja düüsitoru puhul tuleb peamiselt kontrollida, kas reguleerimisrõhk on normaalne. Kui süsteem on täidetud standardse koguse külmutusagensiga, töötab mootor tühikäigul ja madalrõhu rõhk peaks olema vahemikus 0.15-0.25 MPa; vastasel juhul on paisuventiili reguleerimine ebanormaalne ja ava on liiga suur või liiga väike. Kui paisuventiili ava ja ava on liiga suur, läbib palju külmutusagensit ning vastav aurustumisrõhk ja temperatuur on kõrged. Aurusti ja madalrõhu tagasivoolutoru temperatuur ei ole külm ja jahutusefekt on halb; Kui see on liiga väike, läbib külmutusagensit vähem, vastav aurustumisrõhk ja aurustumistemperatuur on madalad, reguleeritud külmutusagens ei vasta aurustumisvajadustele (soojusvahetus) ja paisuventiili väljalaskeava juures tekib isegi härmatis. ja aurusti, aga külmutus Mõju on ikka kehv.
Kõige tavalisem on paisuventiilide või avauste määrdunud ummistumine. Kui süsteem on liiga määrdunud, on vedelikku hoidmise kuivatusfiltris olev kuivatusaine (silikageel) katki ja kui kõrgsurve külmutusagensi vedelik voolab paisuventiili või avasse, tekib ummistus kõige tõenäolisemalt kitsas. kanal. Kuna vedeliku juurdevool ei ole normaalne, mistõttu süsteem ei saa normaalselt töötada. Kui paisuventiil või ava on määrdunud ja ummistunud, võib seda pärast lahtivõtmist korduvalt pesta karburaatori puhastusvahendiga ja seejärel kuivatada lämmastiku või kuivatatud suruõhuga enne kokkupanekut.
Kuna kliimaseadme jahutussüsteemi aurustumistemperatuur on üldiselt üle 0 kraadi, siis jää ummistumist üldiselt ei esine.
Autode kliimaseadmete lõhnade algpõhjus on tavaliselt jahutussüsteemi aurusti. Aurusti on koht jahutamiseks ja aurustamiseks. See on külmutusagensi aurustamine, mis neelab palju soojust, et tekitada kliimaseadme jahutusefekt. Õhutemperatuuri langedes kondenseerub aga aurustile suur hulk veepiisku. Lisaks on aurustil endal ka õhu filtreerimise efekt, nii et kondenseerunud vees on õhku lisandeid.
Kui konditsioneer töötab normaalselt, väljuvad need lisandid koos veega autost välja, kuid väike kogus jääb ka aurustile. Kui konditsioneer lakkab töötamast, tekib aurustile ka kondensvett, mida pole eemaldatud. See niiskus ühineb õhus oleva tolmu, viiruste ja suitsuga ning aja jooksul hakkab kasvama hallitus, mis põhjustab auto konditsioneeril omapärase lõhna.
